Võrguajakirjandus on olemas olnud juba veebieelsest ajast saati. Seega on tal olnud pikalt aega mõjutada tavaajakirjandust ja loomulikult ka vastupidi. Enamikul suurematel (ja ka väga paljudel väiksematel) ajalehtedel ja ajakirjadel on lisaks tavaversioonile ka oma veebiversioon. Väga palju on tekkinud ka ainult veebiõphist perioodikat.
Veebiartiklite juures saab kohe suureks erinevuseks klassikalise ajakirjandusega võrreldes tuua võimaluse (anonüümselt) kommentaare kirjutada. Kui paberkandjat lugeda, siis saab päevakajalisi teemasid arutada eelkõige sõprade-tuttavatega. Veebis on võimalus kirjutada kommentaar avalikku ruumi, kus kõik artikli lugejad seda samuti näha ja omakorda kommenteerida saavad.
Anonüümsus ühest küljest julgustab avaldama oma arvamust ka nendel, kes muidu tagasihoidlikud on, ja annab võimaluse arutada asjade üle ka neil, kelle tuttavad ehk nii huvitatud või kursis antud teemaga ei ole. Teisalt on väga levinud isegi mainekate ja tõsiseid teemasid kajastavate ajakirjade-ajalehtede veebiversioonides läbi mõtlemata ja matslike kommentaaride avaldamine. Sellisel puhul kaob tsiviliseeritud ja asjakohalik arutelu ning asendub enese lihtsalt välja elamisega. Samas kui enne veebiajakirjanduse laiemat levikut (ja kommentaaride esitamise võimalust) olnud situatsioonis, kus vaid näost näkku sai arvamust avaldada, säilis rohkem konkreetselt teemale kohane arutelu. Seetõttu on mitmetes veebiväljaannetes kommenteerimine kas tehtud võimalikuks vaid konto loomisel (seega veidi üritatakse kaotada anonüümsust) või üldse eemaldatud selleks võimalus.
Kuna veebist on palju lihtsam kohe ligi pääseda artiklitele ja väljaannetele, mis huvi pakuvad, on langenud ka paberkandjal perioodika ostmine (või üldine kasutamine ka tasuta ajalehtede ja -kirjade puhul). Seda kompenseeritakse muidugi siis veebiversioonide eest raha küsimisega. Kui paberkandjal lehest ühe artikli lugemiseks peab ostma terve ajalehe, siis nii mõneski netiversioonis on võimalik ka osta ligipääs vaid konkreetsele artiklile. Samuti on netiversioonide eeliseks kiire ja mugav ligipääsetavus vanematele artiklitele, mille paberkandjal üles otsimine võtaks üksjagu aega ja vaeva. Selle kõige tulemusena on paberkandjad vähem levinud kui veebieelsetel aegadel, kuid sellegipoolest on need endiselt alles.
Ajalehtede ja ajakirjade netiversioonide levik on teinud lihtsamaks ka artiklite kirjutamise ja avalikustamise. Kui tavaajakirjanduse jaoks kirjutavad artikleid siiski peamiselt konkreetses firmas töötavad ajakirjanikud, siis netiajakrijanduse puhul on eriti lihtsalt võimalik ka näiteks meediatudengil kirjutada lühem artikkel või vabakutselistel ajakirjanikel on võimalik erinevatele väljaannetele väga lihtsalt oma artikleid maha müüa. Seega on tõenäoliselt tänu perioodika veebiversioonidele suurenenud artiklite kirjutajate arv ja seega erinevad vaatepunktid ning kajastatud saavad järjest erinevamad teemad.
Lisaks teemade levikule ja võimalusele pea kõigil (mingi raha eest) anda välja kas või enda ajakiri, on tänu internetiversioonidele võimalik lihtsalt ligi pääseda ka igasugusele välismaa ajakirjandusele, mis eelnevalt oleks olnud üsna keeruline ja tülikas. Praegusel ajal on võimalik huvi korral lugeda kohalikke uudiseid Ecuadori väikelinnast või arvamusartikleid Jaapani ajakirjanikult. Seega on veebipõhine välja andmine ka laiendanud kindlasti paljude (enamiku) ajakirjade-ajalehtede lugejaskonda ja populaarsust.
Kuna kõige uue ja justkui parema kõrval, mis veebipõhise perioodikaga kaasneb, on siiski säilinud ka traditsiooniline paberkandjal ajakirjandus, siis peab selle puhul ju olema ka midagi asendamatut. Tõenäoliselt meeldib paljudele inimestele lihtsalt ajalehe füüsiline tunne - võimalus reaalselt käes hoida ja võib-olla on ka mõne jaoks silmadele mugavam lugeda paberil artikleid. Kindlasti on kellegi jaoks seal veel plusse, mida mina ei suuda välja tuua, kuid ise arvan, et peamine on lihtsalt inimeste maitse-eelistus. Mõnele meeldib rohkem paberil mõnele veebis lugeda artikleid. Üks on kindel, et internetipõhine ajakirjandus teeb meile kättesaadavaks palju mitmekesisemad artiklid ja ajalehed ning seetõttu on igal juhul hea täiendus traditsioonilistele ajalehtedele.
