Äri- ja tarkvaramudelid

 Office 365

Office 365 on väga tuntud tellitav teenus Microsoftilt. Pakub muu hulgas kõigile tuntud Excelit, PowerPointi ja teisi õppimisel ning kontoritöös (kindlasti ka mujal) kasuks tulevat tarkvara. Peamiselt pakub see oma teenust, nagu juba mainitud, tellimise teel ehk tuleb maksta aastast tasu, kui tahta kasutada. Pakutakse erinevaid pakette firmadele, ülikoolidele, aga ka personaalseid pakette kas ühele või nt perepakett kuuele inimesele. Üksikkasutajana on võimalik seda osta ka ühekordse tasu eest ja siis ühte seadmesse alla laadida. 

Mainitu põhjal liigitaks mina Office 365 seega ärimudelitest tarkvara kui teenuse alla. Kuigi, nagu ka õppejõu tekstis on mainitud, siis piir tarkvararendiga on hägune, seega sobiks mainitud teenust kindlasti ka selle mudeli alla paigutama. Seda saabki kasutada justkui piiratud tähtajaga, kuid tähtaega saab kogu aeg pikendada aastase tellimise kaupa. Tüüpiliselt saab teenusena müüdavale tarkvarale ligi interneti kaudu, nii ka Office 365 puhul - see on küll äpina seadmesse alla laaditav, kuid see võtab interneti olemasolul igal sisselülitusel uuesti ühendust internetiga ning kontrollib kasutuslitsentsi kehtivust. 

Selline ärimudel ei vaja eraldi levitamiseks partnereid või nö vahemehi, kuna tegemist on interneti teel levitatava teenusega - kasutajad saavadki tarkvara otse netist osta ja ka alla laadida. Samuti käib selle ärimudeliga kaasas kasutajale (üldjuhul) positiivne tarkvara pidev uunedamine. Kuna Office võtab pidevalt internetiga ühendust, siis on igasugused tehtavad uuendused kasutajale kohe kättesaadavad ja alla laaditavad. See parandab tavaliselt kvaliteeti ning aitab hoida kliendid rahulolevatena. 

Üldiselt on Office 365 üsna hea ning tuntud näide ärimudelist trakvara kui teenus (nimetatakse ka pilvemudeliks), kuid sellel on ka oma negatiivsed küljed või väljakutsed. Üheks selliseks loetakse Office'i (ja paljude teiste selle ärimudeli teenuste) puhul turvalisust. Kuna teenus on internetiga seotud, siis on lihtsam ligipääs andmetele. Konkreetselt Office'i puhul on ka toodud välja, et ta väidetakse olevat kooskõlas Euroopa andmekaitseseaduste ja -standarditega. Sellegipoolest on Microsoft öelnud, et nad ei hoidu USA võimudele edastamast Euroopa klientuuri kohta kogutud andmeid. 

Serenity OS

Serenity OS on UNIX-laadne operatsioonisüsteem, mis on hetkel väga uus ja mida konstantselt uuendatakse ja arendatakse. Sellele pani aluse Andreas Kling peale võõrutusravi läbimist. Tegemist on vaba tarkvaraga, seega ei lähe Serenity OS ühegi klassikalise arendusmudeli alla, vaid käibki õppejõu tekstis viimaseks jäetud vaba tarkvara mudeli alla. See sai alguse sellest, et Kling soovis teha midagi enda jaoks lõbusat. Selle eesmärk on võtta paremad osad erinevatest operatsioonisüsteemidest erinevatest aegadest (elemente nii 1990-dnatest kui ka hiljutisest ajast) ja panna kokku üheks uueks. 

Seega sai Serenity OS alguse nii nagu suur osa vaba tarkvara mudeli projektidest - üks algataja, kes tegeles esmalt veidi ise ning seejärel avalikustas oma senise töö ja kutsus teisi huvilisi oma panust andma kas siis rahaliselt või teadmiste ja oskustega toetades. Kling arendas Serenityt sessioonidena, mida ta salvestas ja millest suure osa ta ka Youtube'i videotena üles laadis (see oli esmane avalikustamine). Hiljem avas ta Githubi projekti, kus avaldas siis kogu senise töö ja kuhu saab juurde panustada. 

Sellise vaba tarkvara projekti puhul ongi Klingil üheks oluliseks töövahendiks netileht, kust on võimalik edasi liikuda erinevatele platvormidele, mida Kling projekti jaoks veel lisa töövahenditena kasutab. Nende hulgas on kindlasti e-mail, mille kohta on kirjutatud ka, et meilid võiksid olla lühikesed ja otsekohesed - see läheb kokku eelmisel nädalal arutatuga häkkerieetika kohta. Lisaks on töövahendiks seesama juba mainituds Youtube, kus on avalikustatud videod projekti algse arendamise kohta. Kling kasutab töövahendina ka Twitterit, kust samuti leiab endale kaasmõtlejaid ja kaashuvilisi projekti toetamaks.

Tegemist on minu arvates klassikalise vaba tarkvara projekti näitega, mis kusjuures on ikka veel töös. Kuigi vaba tarkvara arendusmudel ongi üsna vähe kirjeldatud ja struktureeritud võrreldes muude mudelitega just seetõttu, et tegemist ei ole konkreetse tähtajaga projektiga, kuhu valitakse mingi spetsiifiline tiim inimesi, kes siis raha eest sellega tegelevad. Kuna vaba tarkvara projektid ongi enamasti paljuski looja enese huvi ja lõbu pärast alguse saanud, siis sellega tegelemine on vaba ja vähem struktureeritud. Samuti on sellega tegelevaid inimesi enamasti palju rohkem just seetõttu, et igaüks saab anda enda panuse minu toodud näites Klingi Twitteris või Youtube'i video all kas või väikse kommentaari näol.

Serenity OS koduleht:

http://serenityos.org/

Hacker-HOWTO - arvustus

Minule kui täiesti algajale programmeerimise alas (ja kõiges sellega seonduvas) tundus varem sõna häkker täpselt sellena, mida pärishäkkerid (ja loetud metarjali autor) peavad kräkkeriks. Seda ilmselt massimeedia vale sõnakasutuse tõttu. Loetud materjal aga avaldas mulle hoopis teised teadmised, mis see häkker tegelikult on. Siinkohal kirjutan arvustuse loetud materjalile, mis üldiselt oli väga arusaadav ja muutis täiesti minu arvamust häkkeritest.

Hacker-HOWTO on kirjutis või siis ka paljude jaoks tunnustatud eeskiri sellest, milline üks häkker olema peaks. Autor on ka ise maininud, et tema ise peab seda "autoriteetseks dokumendiks" just seetõttu, et paljud tunnustatud häkkerid seda nii on nimetanud. Teose sisuks ongi kirjeldus sellest, millise meelestatusega inimesed ja milliste oskustega on tavaliselt häkkerid. See annab aimu, millised inimesed siis kõige enam selles kogukonnas tunnustust saavad. Peamised (kuid kindlasti mitte ainsad) konkreetsed omadused ja oskused, mis on välja toodud, on oskus eri keeltes programmeerida ja uudishimu ning töökus käsikäes nö laiskusega (mida autor küll on kirjeldanud austusena teiste tehtud töö või iseenda aja vastu, kuid millega saab minu arvates tuua paralleele laiskusega - ka see paneb inimese tahtma automatiseerida võimalikult suurt osa tööst või tahtma mitte uuesti jalgratast leiutada). Lisaks konkreetsetele eeldustele või vajalikele oskustele-omadustele on autor välja toonud ka nö toetavad tegevused-huvid, mis samuti enamiku häkkerite juures olemas on ja mida igal juhul peetakse heaks märgiks häkkeri puhul. Seega on antud lühikeses teoses tegelikult päris palju juhtnööre, milline üks häkker olema peaks.

Antud dokument on üsna hästi üles ehitatud - see on, nagu mainitud, küllaltki kompaktne ja seetõttu väga mõnusasti loetav - igaüks võib selle ette võtta ja kiirelt läbi lugeda. Samas on see üsnagi mahukas info poolest - autor pole igat asja mõttetult pikalt lahti seletanud, vaid konkreetsete lausetega oma mõtte edasi andnud, mis tähendab, et lühikese kirjatüki sisse on mahtunud palju mõtteid. See tähendab, et, kui tahta põhjalikult aru saada kogu ideest ja kõik enam-vähem meelde jätta, võib lugemiseks kuluda algsest arvatust ka veidi rohkem aega. Seda muidugi ainult siis, kui tõesti tahta enda jaoks iga edasi antud idee lahti mõtestada ja kõrva taha panna. 

Autor on oma kirjutise väga hästi ka üles ehitanud. Lisaks sellele, et nii lühikeste tööde jaoks tihti ei viitsita sisukorda teha, kuid E. S. Raymond on seda siiski teinud, on ka lihtsalt kogu töö kulg igati loogiline ja teeb lugemise lihtsaks ja arusaadavaks. Sisukorra ülesehitus iseeneesest on ka juba piisavalt detailne, et juba ainult sellest silmadega üle lastes võib saada aimu, mida autor on kirjutanud. 

Kogu teose sisu on samuti väga mõistlik ja loogiline ning suur osa kirjeldatud omadustest või suhtumistest on heaks märgiks mitte ainult häkkeri puhul, vaid igasuguste mõistust vajavate alade professionaalide juures. Autor on ka põgusalt seda maininud, kuid tahan ise üle rõhutada, et nii enesedistsipliin, oskuste-teadmiste jagamine, mõtte- ja väljendamisvabadus jne on olulised väga paljudele professionaalidele nii kunstide kui teaduse vallas. Samuti käivad sinna alla mainitud uudishimu probleemidele lahenduste leidmiseks, hea eneseväljendus (eriti kirjutistes). 

Siiski on autor välja toonud ka suurel hulgal just häkkeri puhul tunnustatud oskusi, mida teiste alade professionaalidel vajalikuks ei peeta. Siia alla käivad eri viisid, kuidas konkreetset kogukonda teenida ja samuti kuidas iseenda oskusi arendada. Just nende välja toodud punktide tõttu tundub mulle, et antud kirjutist võibki nimetada eelkõige häkkeriks saamise juhtnöörideks. Seda nimi ka iseenesest ütleb, kuid teksti sissejuhatuses on kirjeldatud seda pigem dokumendina või kirjeldusena, mitte õpetusena (mida ta tegelikult on). 

Kirjutise lõpus olevad KKK-d on küll arusaadavalt lisatud selleks, et autor ei saaks e-mailile liiga palju samu küsimusi, millele ühe-kahe lausega kiirelt vastata saab, kuid teisalt nende vastused kohati olid minu arvates liiga vähe ametlikud või liiga halvustavad. Kuigi mõistan, et kogu teksti üks peamisi ideid oli, et võhiklikkus ja samas üleolevus on halvad ja et teatud küsimusi esitavadki autori arvates kas täielikud võhikud või lollitajad, siis mulle tundub, et tema vastuste esitamise viis läks mõnel puhul veidi vastuollu tema enda kirjutisega. Vastused stiilis "Lase jalga, kretiin." ei tundu minu jaoks tagasihoidlikena ega ka teisi õpetada üritavana. Mulle tundub, et autor võiks jääda viisakaks ja sellist laadi vastused ärgitavad lugejaid (eriti neid, kellel võiski selline küsimus tekkida) pigem agressioonile kui mõistmisele, et sellised küsimused ei ole häkkerikultuuris viisakad. Samas kui viisakad vastused võib-olla aitaksid lugejal tegelikult palju paremini mõista autori pahameelt selliste küsimuste vastu.

Igal juhul on tegemist siiski valdavalt hästi kirjutatud tööga, mis annab autori ideed selgelt ja otse edasi. Kui millegi kallal norida, siis ainsa asjana saabki tuua välja vastused KKK-dele, mille puhul on samas aru saada, et autor on tõenäoliselt lihtsalt aastatega juba ära tüdinenud samasuguste häkkerikultuuris taunitavate tegevuste kohta küsimuste saamisest. Üldiselt on lugemismaterjal aga heaks juhtnööriks programmeerijatele ja suur osa kirjutatust ka teiste alade spetsialistidele või selleks pürgijatele. 

Kaks huvitavat IT juhti

 IT valdkonnas on väga palju erinevaid tuntud juhte olnud. Mõne puhul pole kerge alati öelda, milline juhitüüp keegi on - inimesed võivad olla mitmekülgsed või aja jooksul oma juhtimisstiili muuta.

Esimene juht, kellest otsustasin veidi kirjutada, on Steve Ballmer. Pikaaegse Microsofti juhina tegi tema täpselt seda, mida mainisisn - muutis oma juhistiili vastavalt saadud kriitikale. Alguses silma paistnud erilise avaliku esineja asemel oli hiljem tavaline ning kohati igav kõnepidaja. Steve Ballmerit võiks lugeda teavitaja/suhtleja juhitüübiks, kuid seda mitte üldse edukana. Ta pigem lasi ennast isoleerida infost ja selle tagajärjena jäid mõnedki vajalikud muutused tegemata, kuna Ballmeril puudus kogu vajalik info. 

Samuti olen leidnud netist Ballmeri kohta juhina, et tegelikkuses oli ta üsnagi müügimehe tüüpi inimene. Selle asemel, et keskenduda innovatsioonile, uute toodete arendamisele, keskendus tema rohkem Microsofti toodete suurte ostjate heaolule, nendega suhtlemisele ja neile mingite ideede maha rääkimisele. Tegelikkuses toodete heast kvaliteedist või uuenduslikkusest tema väga ei huvitunud. Selle jättis rohkem töötajate hooleks. Samuti lugesin, et ta ei suutnud hästi valida alluvaid. Nimelt keskenduti tema juhtimisajal peamiselt potentsiaalsete töötajate hulgast nende kõige targemate või kõige rohkemate oskustega inimeste välja selekteerimisele, kuid jäeti arvestamata nende koostööoskusega. Netist leitu põhjal tundub, et Ballmeri juhtimise ajal oli Microsofti väga palju väga kompetentseid arendajaid jm töötajaid, kuid neist paljud olid liiga ennasttäis, liiga suurte egodega ja seega oli keeruline neid kõiki panna omavahel head koostööd tegema ning samuti polnud nad nii oma tiimile ja ka liidrile ustavad, vaid huvitusid kõik pigem võimalikult palju karjääriredelil arenemisest. 

Ballmerit võib lugeda ka juhitüüpideks esimeseks - lihtsalt juhiks. Hoolimata nii mõnestki puudujäägist või ebaõnnestumisest juhina, oli tal siht silme ees ja ta siiski töötas selle nimel, et sinna jõuda. Ta soovis teha võimalikult rahvusvahelist äri ja koostööd ning selles osas saavutas tema juhtimisajal Microsofti pigem edu. Kuigi Microsoft oli juba vägagi globaalne, siis Ballmeri ajal arendati seda osa veel enam ja selles osas võib teda edukaks lugeda.

Teine juht, kellest on huvitav rääkida, on Satya Nadella - Ballmerilt Microsofti juhirolli ülevõtnu. Nadella tuli juhipositsioonile juba ideega väga palju enda eelkäijast erineda ning muuta Microsofti prioriteete. Esimese asjana ta otsustas olla individuaalselt toetavam ja üldiselt tunnustada rohkem. Oluline on üldiselt areng ja innovaatilisus rohkem. Nadella, eriti võrreldes Ballmeriga, keskendub rohkem toodetele ja uute lahenduste välja arendamiselem, mitte vaid heale müügitööle. 

Nadellat võiks lugeda treeneriks/juhendajaks. Tema eesmärk oli rohkem valida inimesi, kes on huvitatud koostööst ja hea toote arendamisest, mitte ainult karjääri edendamisest. Samuti on Nadella ise maininud, et tema jaoks on juhi puhul väga oluline selgus, mistõttu võiks teda lugeda ka edukaks teavitajaks/suhtlejaks. Viimasega sobib kokku ka tema soov olla positiivne ja toetav oma töötajatega. Samuti on Nadellal juhina ka arengumootori omadusi. Tema eesmärk on keskenduda sellele, mis viib tiimi edasiarengule ja aitab luua toetavat ning innovatsiooni propageerivat keskkonda. 

Kokkuvõttes on tegemist kahe väga erineva juhiga samas organisatsioonis ning seda on näha ka ettevõtte aktuaalsusest ühiskonnas. Kui Ballmeri juhtimisajal kaotas Microsoft usaldust ja tundus, et võib alustada allakäiku, siis Nadella juhtimise alla on firma uuesti näidanud relevantsust ja innovaatilisust, mis on IT maailmas kindlasti üks olulisemaid aspekte, kui tahta jätkuvalt turul juhtida ja tarbijates usaldust ning huvi tekitada.

Milline võiks olla IT professionaal Eestis

Eesti on IT vallas üldiselt tänapäeval edasipürgiv, uuendusi ja arendusi otsiv ning seetõttu kiiresti arenev. Sellest tulenevalt on ka pidevalt suur vajadus IT professionaalide järele. Kuid milline võiks või peaks üks Eestis tegutsev IT proff olema?

Kindlasti võib lugeda professionaali üheks eelduseks korralikku ettevalmistust ja väljaõpet. See alati ei pruugi tähendada ülikooli või kutsekooli lõpudiplomit/-tunnistust. Samas selle puudumisel on keeruline selgitada, kas vajalikud teadmised-oskused ikka tõepoolest on inimesel olemas. Vastava kooli lõpetanu kohta saab üsna kindlalt eeldada, et tal on vähemalt enam-vähem väljaõpe ja teadmised IT erialal. Seega diplom on heaks eelduseks professionaalile. Lisaks sellele, et tunnistuse põhjal saab kindel olla, et inimene on omandanud vastavad teadmised, annab see ka aimu inimese tööeetikast, mis omakorda on kindlasti oluline professionaalile. Kooli lõpetanu kohta võib öelda, et ta on järjepidev ja valmis pingutama, kuna igaüks ei viitsi lõpuni vaeva näha, et kraad kätte saada. 

Siit edasi võibki liikuda IT professionaalile oluliste omaduste juurde. Kindlasti üheks neist ongi eelmainitud valmidus pingutada. IT alal (nagu paljudel muudelgi) võib tihti ette tulla probleeme, mille lahendamine esmapilgul ei tundu üldse lihtne. Seepärast on oluline, et inimene kohe alla ei annaks ja oleks valmis parima lahenduse nimel veidi vaeva nägema. Lisaks sellele võiks IT erialal professionaalina näida püüdev inimene olla uudishimuliku loomuga. Kuna IT on väga kiirelt arenev valdkond, siis on professionaali puhul väga oluline pidev tahtmine ja valmidus end täiendada. Ilma selleta võib kunagine professionaal kiirelt muutuda iganenuks ja kaotada kaaslaste imetluse ja isegi austuse professionaalina. 

Ilmselt on Eestis proffil oluline olla ka hea suhtleja. Kuna professionaaliks ei saa keegi iseennast kuulutades, vaid pigem just kaasspetsialistide austust välja teenides, siis ei saagi suhtlemisest üle ega ümber. Selle alla ei käi vaid teiste inimestega otsekontaktis olemine, oluline on ka lihtsalt eneseväljendus - kommentaarid või teaduslikud kirjutised on head lugeda vaid siis, kui need on selgesti mõistetavad ja huvitavalt kirjutatud. 

Lisaks võiks IT professionaal olla ka enesekriitiline. Kui inimene teab enda võimeid ja räägib nende kohta ausalt, siis on kõige paremini ja efektiivsemalt võimalik teda tööle rakendada. See muidugi ei tähenda, et professionaal peaks töötama ainult nende asjade kallal, mis talle lihtsad tunduvad. Nagu ka õppejõud on maininud, siis oluline on leida piir keerulise väljakutse ja üle jõu käiva ülesande vahel. Seda piiri on aga palju lihtsam leida, kui inimene räägib avatult oma oskustest ja ka puudujääkidest ning oskab analüüsida oma võimeid. 

Lõpetuseks võib veel ära mainida professionaali puhul (minu arvates) olulise enesekindluse. Ma arvan, et suur osa professionaalse mulje jätmisest on sellel, et oled kindel enda oskustes ja saavutustes. Kuna alati leidub inimesi, kes mingit saavutust või omadust maha teevad, siis on hea märk see, kui ise suuta sellise võib-olla alusetu kriitika (või vähemalt mitteobjektiivse kriitika) juures rahulikuks ja enesekindlaks jääda. See näitab, et tõepoolest tead, mis teed ja oskad selle vajalikkust põhjendada. 

Kokkuvõttes on väga palju omadusi, mis teevad ühest niisama IT spetsialistist konkreetselt professionaali. Igal tööandjal või koleegil on omad erinevad eeldused ja ootused professionaalile, kuid peamised nõudmised - viisakas välimus ja suhtumine teistesse, laialdased või väga süvendatud konkreetsed teadmised ja samuti teiste tunnustus - on enamasti kõigil.