Falkvinge ja Engströmi autoriõiguste ideede kohta

Pealkirjas mainitud isikud on koostanud raamatu autoriõiguste reformi kohta, kuna hetkel on sellega seotud seadused jätkuvalt umbmäärased või kaitsevad pigem suurkorporatsioonide huve väikeste loojate kaitsmise asemel. Nad väidavad, et tänapäeva autorikaitseseadused liiguvad üha enam selle suunas, et piirata inimeste isikuvabadusi, nagu seda on omavaheline privaatne vestlus, infovabadus. 

Autori moraalsed õigused

Selle kohta arvati, et ei peaks muutuma - autorit peab endiselt pidama autoriks ja keegi teine ei tohi end selleks nimetada. Olen seisukohaga täiesti nõus. Autor on näinud vaeva oma tööga ning keegi teine ei tohiks seda tunnustust temalt ära võtta või iseendale üritada saada. Siin ei ole midagi vastu vaielda, kuna antud aspekt ei võta inimestelt ära nende õigusi ega piira vabadusi. Lihtsalt tuleb tunnustada teose autorit tema loomingu eest.

Tasuta mittekommertslik jagamine

Selle all on mõeldud, et tavaline inimeste omavaheline jagamine (mitte mingi tasu eest) peaks olema vaba ja lubatud. Autorid on toonud väga hea näite luuletuste jagamisest, kus tänapäeval võib autorikaitseseadus takistada isegi luuletuse ümber kirjutamist ja teise inimesega jagamist näiteks kahe armastaja vahel. Soovitud on, et seadused piiraks vaid kasumi eesmärgil (kommertslikku) jagamist ning tavainimesi sellised autorikaitseseadused üldse ei puudutaks.

See tundub ka mulle isiklikult väga mõistlik, kuna, nagu autorid mainisid oma teoses, siis sellise asja üle kontrolli kehtestamine võtaks inimestelt ära igasuguse privaatsuse. Esiteks peaks kogu meili-, sõnumi- ja kirjavahetus olema siis ülevaate all, kuid samuti peaks olema võimalik kontrollida ka suusõnalist vestlust, kuna ka siis võib ju näiteks jõulude ajal jõuluvanale salmi lugedes kogemata tsiteerida mõnd autorikaitseseadusega kaitstud luuletust. See võtaks ära igasuguse privaatsuse, mida tänapäeval niigi järjest vähem on. Samuti oleks sellise kontrolli kehtestamine põhimõtteliselt võimatu, kuna nõuaks väga suurt panustamist rahaliselt ja ka tööjõu poolest. 

Seetõttu tundub autorite nõue vaid kommertsliku kasutamise kontroll taastada üsna mõistlik ja inimeste isikuvabadusi arvestav. Samas ei tähendaks see, et firmadel kaoks täiesti võimalus kasumi teenimiseks, kuna kommertslik kontroll ju säiliks.

Kommertslik monopol muuta 20-aastaseks

Hetkel püsiv autoriõigus elu lõpuni ning 70 aastat lisaks on nii antud teose autorite kui ka minu enda arvates liiga pikk. Samas mulle tundub ka pakutud 20 aastat liiga vähe. Mina arvaks, et autor ise võiks siiski enda elu lõpuni saada nautida oma töö vilju. Pakuksin sinna juurde klausli, mis paneks minimaalseks ajaks 20 aastat - autori varajase surma puhul siiski ei vabaneks looming koheselt, vaid järglased saaks 20 aasta täitumiseni kasumit. Samas kui autor ise elab veel näiteks 40 aastat, siis kehtiks täpselt surmani õigused.

Registreerimine pärast 5 aastat

Kirjutatakse, et suur probleem autorikaitse juures on autori üles otsimine ja seega pakutakse välja lahendus, et peale 5 aasta täitumist alates loomisest peab autor end registreerima. See tundub mõistlik, juba mainitud probleemi tõttu. Kui autori leidmine on võimatu, siis ei saa autor ka selle eest nagunii kasumit saada ning siis tundub tema jaoks copyrighti hoidmine nagunii kasutu. 

Tasuta proovimine

Kuna tänapäeval on üha karmimad autorikaitseseadused, siis hakkavad need takistama juba uute loojate tööd. Suur osa erinevaid artiste-kunstnikke loob tegelikult teoseid, mis sisaldavad endas varasemate loomingute osi - tehakse paroodiaid, remikse jne. Seetõttu on käsitletava teose autorid välja pakkunud nö tasuta proovimise idee ehk kindlad erandid tavalisele autorikaitsele. Selleks just, et oleks võimalik juba olemas oleva baasil luua midagi uut ja huvitavat (ja ehk isegi paremat). 

Selline idee tundub ühest küljest hea just selleks, et võimalikult vähe takistada loomingut ja anda paremad võimalused uute ideede loomiseks. Samal ajal aga peaks need erandid seaduses olema ülima täpsusega kirjutatud, et neid ei saaks ära kasutama hakata. See teeb idee aga väga raskesti teostatavaks ning jätab võimaluse puudujääkidele, mis võivad originaali looja jätta ilma piisava kaitseta. 

Ära keelata digitaalõiguste haldus (DRM)

Põhimõtteliselt on tegemist tehnoloogiaga, mis loob ja täidab teatud tingimusi mõnede digifailide kasutamise ja jagamise kohta. DRM kodeeritakse faili, et muuta eemaldamine võimatuks. Seejärel reguleerib DRM, kuidas fail käitub ja kuidas seda saab lõppkasutajate arvutites kasutada. (https://est.4meahc.com/what-is-digital-rights-management-drm-explained-49166) 

Põhimõtteliselt annab see võimaluse firmadele ise dikteerida, millised õigused ostetud failiga kaasnevad. Teisisõnu riiklikud seadused võivad lubada andmete kasutamist ühel viisil, kuid DRMiga saavad korporatsioonid kõik riiklikult antud vabadused siiski ära võtta. Seetõttu tundub idee DRM keelustada isegi mõistetav, kuid vaid juhul, kus riiklikud seadused on tõesti piisavad, et autoriõgusi piisaval määral kaitsta.

Loetud peatüki kokkuvõttes on hästi välja toodud, et internet pakub väga palju võimalusi arenguks just info jagamise tõttu. Seetõttu peaks üritama võimalikult vähe piirata sedasama info ja loomingu jagamist inimeste vahel (mittekommertslikel eesmärkidel), et toetada arengut. Lisaks sellele, on copyright läinud juba nii kaugele, et piirab inimeste vabadusi ja põhiõigusi (eeskätt privaatsust). Seega autorikaitse ulatuslik reform on tõepoolest aktuaalne ning palju väljatoodud punkte on väga mõistlikud ning arvestavad üht kätt tavainimeste õigustega ja teisalt ei jäta loojaid siiski ilma õigusteta.

Miks peaks netis austama teiste inimeste privaatsust?

Virginia Shea 10 käsu hulgas on kaheksandal kohal minu jaoks väga oluline punkt privaatsuse kohta. Kõigil inimestel on asju, mida nad laialt jagada ei soovi või isegi täiesti ainult enda teada tahavad jätta. See tundub igati normaalne ja mõistetav. Tegelikult aru saada, mis kellegi jaoks selline on, ei ole aga alati nii lihtne. Inimesed tajuvad privaatsust erinevalt ja erinevate isikute jaoks võib sama info erineva privaatsusvajadusega olla. Näiteks ühe inimese jaoks on normaalne arutada Twitteris avalikult oma paarisuhte probleeme, samas tervislike probleemide koha pealt soovib vaikida. Samal ajal tema partner võib tunda täpselt vastupidi. Siin koha peal ei saa alati toimida põhimõtte "tee teistele seda, mida tahad, et sulle tehakse" järgi justnimelt seetõttu, et inimestel on väga erinev arusaam privaatsusest ja sellest, mis info nende jaoks privaatne on ja mis mitte. 

Valisin selle teema kirjutamiseks just seetõttu, et olen ise pigem endassehoidvam kui enamik mu tuttavaid ja tunnen vajadust paljusid asju ainult väga kindlate inimestega jagada. Tunnen ise, et olen (eriti aga olin varem) seega üsna privaatne inimene ja eelistan hoida suuremat osa minuga seonduvast infost peidus, vähemalt esialgu. Sellega seoses olen kaotanud usalduse nii mõnegi tuttava vastu, kuna minu jaoks pole minu privaatsust piisavalt austatud. 

Siiamaani on levinud, et kui ühiseks kasutuseks mõeldud arvutis või tabletis keegi mõnel veebilehel kasutaja sisse logitud unustab, kirjutab järgmine inimene selle kasutaja alt näitkes postituse stiilis "Olen tobu ja jätsin enda Facebooki kooli arvutis sisse logituks" või muud säärast. Seejärel logitakse siiski kasutajast välja ning viisakas on mitte vaadata teise inimese kasutaja all ringi. Kui see teine on aga sinu tuttav, siis tekib suurem kiusatus vaadata näiteks kirjutatud-saadud sõnumeid, teistele kasutajatele privaatseks tehtud pilte jne. Paljud inimesed ei tunne ka vajadust enda sõnumeid-pilte jm sõprade eest varajata ja seetõttu neile ei tundu eriti suure pahateona veidi ringi nuhkida oma sõbra kasutajas. 

Just sääraseid olukordi on ka minul ette tulnud, kus sõber ei mõtle, kuidas mina võin olukorrale reageerida, vaid mõtleb ainult, kuidas tema ise sellisesse asja suhtuks. Aastaid tagasi juhtus aga eriti meelde jäänud seik, kus minule lähedane inimene (keda tõesti usaldasin) teadis minu parooli enamikul saitidel. Mina usaldasin, et ta seda niisama ei kasuta, vaid kui palun miskit ära teha, siis selle jaoks on hea, kui ta teab. Ühel päeval jalutasin aga peale, kuidas ta minu Facebooki sõnumites ringi vaatas Sellele järgnenud vaidluses sain teada, et alati, kui olime tülis olnud, oli ta läinud mõnele saidile, kus mu parool teada oli, ja seal midagi muutnud või minu infot välja uurinud. Samuti oli niisamagi uudishimust käinud mu sõnumeid jm infot vaatamas. Selle tulemusena loomulikult muutsin paroolid ära ning ka nüüd, väga palju aastaid hiljem, ei suuda ma täielikult seda inimest usaldada. 

Siin tulebki välja alguses mainitud tõsiasi, et alati ei õnnestu konflikte vältida järgides reeglit "tee teistele, mis soovid, et sulle tehtaks". Nuhkiv inimene ei mõistnud, miks ma niiväga solvusin, et ta mõnda süütut sõnumit luges, kuna tema enda sõnumeid minule pidevalt vabatahtlikult näitas. Minu jaoks oli see aga täiesti vastuvõetamatu. Mina õppisin sellest olukorrast, et tasub veel ettevaatlikum olla enda infoga ja loodetavasti õppis see teine inimene, et tasub ettevaatlikumalt ümber käia teiste inimeste privaatsusega. 

Seega tasub jätkuvalt mõelda internetis ringi käies sellele, kuidas soovid, et sinuga käitutaks. Samas oleks eriti heaks tavaks igasuguste olukordade, kus veidigi kahtled, puhul mitte lihtsalt üritada ise välja mõelda, kuidas võiks õigem olla, vaid otse teise inimese käest küsida, mis on tema jaoks okei. Ning kindlasti, kui keegi sinuga mingit infot jagab, siis seda tuleks käsitleda alati konfidentsiaalsena, kui pole just öeldud teisiti. Mitte aga vastupidi. 

Eesti infoühiskonna arengukava - mida saavutati ja mida mitte

Arengukava punktides olid suurelt välja toodud neli suurt aspekti, millest iga all omakorda mitu konkreetset eesmärki. Iga suure punkti all oli väiksemaid, mida on saavutatud ja mis veel ei ole täiel määral realiseerunud.

Realiseerunud visioonipunktid

Suurema punktina oli esimesena välja toodud inimeste elu parendamine infotehnoloogia rakendamise ja arendamise kaudu. Alapunktina välja toodud enimkasutatavate teenuste kättesaadavus ja mugavus kõigile on, minu arvates, üsna edukalt õnnestunud. Juba 2018. aastal oli 91%-l eestlastest kodune ning 74%-l ka mobiilne internetiühendus. Samuti oli 2018. aasta majandusõlevaates mainitud, et üle 75% ettevõtetest omas selleks ajaks internetilehekülge ning et inimesed tõepoolest ka kasutavad internetti peale suhtlemise just peamiselt internetipanga ja ka e-kaubanduse jaoks. Viimase populaarsus on viimaste aastatega eriti hoogsalt tõusnud (kümme aastat tagasi tegi väga väike osa eestlastest üldse oste internetis, praeguseks aga on üle 70% seda võimalust vähemalt aeg-ajalt kasutanud). Seda on kindlasti arendanud väga palju ka hiljutine koroonaviirus, kuna mõnda aega lihtsalt polnud võimalik füüsiliselt kaubanduskeskustes käia (avatud olid vaid toidupoed) ja ka toidupoodides käimise asemel telliti palju toidukaupu kas pakiautomaatidesse või lausa koju kätte. 

Kolmas punkt IKT visiooni kohta oli kõrgem tööhõive. Selle all oli välja toodud hariduse ja töökohtade võrgustumine (hariduse puhul ka personaliseerimine). See kindlasti on toimunud aastate vältel, kuid viimane (2020. aasta) on tõenäoliselt kõige enam seda arendanud just sellesama COVID-19 leviku tõttu, mis ka e-kaubandust arendas. Hariduse personaliseerimine on endiselt käimas ja loodetavasti areneb veel, kuid (kuigi COVID-19 pandeemiat ei saa kuidagi lugeda ühiskonnale kasulikuks või heaks asjaks), globaalne pandeemia on kindlasti sundinud ka Eestit kiirelt arendama ja eelkõige kasutusele võtma hariduses ja tööalaselt (ka igasuguste teenuste puhul) interneti pakutavaid võimalusi. Kui varasemalt vaikselt areneti selles suunas, siis sellegipoolest on just viimane aasta toonud kaasa hüppe kõigi teenuste võrgustumises. Seetõttu võib praeguseks lugeda arengukava neid punkte üsna õnnestunult realiseerituks. Töökohad ja hariduse omandamine on tänu sellele järjest paindlikumad ja seetõttu ka paremini kättesaadavad.

Neljanda suure punktina oli välja toodud tootlikkuse kasv. Selle all oli väga palju konkreetseid arengupunkte, mida loodeti saavutada. 2018. aastaks oli tootlikkus EL-i keskmisest tõusnud juba väga lähedale sellele, mida loodeti 2020. aastaks saavutada (80% oli eesmärk, 2018. aastaks oli 77,9% EL-i keskmisest). Seega võib seda alapunkti kinldasti lugeda õnnestunuks. Välja oli toodud ka, et loodetakse olla ahvatlevaks sihtpunktiks välismaistele ettevõtjatele just Eesti uudsete ja mugavate IKT-lahendustega. Kuna olen isegi hetkel tööl ühes välismaalase loodud firmas, siis arvan, et ka see punkt on hästi täidetud. Minu töökohas firmajuht konkreetselt teadis, millist äri soovib teha ja seejärel vaatas läbi pea kõik maailma riigid, et otsustada, kus kõige lihtsam, turvalisem ja mõistlikum on konkreetne äri teha. Otsustaski Eesti kasuks just meie kõrge IT-alase arengu, vastuvõtlikkuse (välismaalastele tehakse ettevõtete alustamine ja arendamine väga lihtsaks ja mugavaks) ning turvalisuse (ja võrreldes teiste riikidega vähese korruptsiooni) tõttu. Selle juurde käib ka järgnev alapunkt - e-residentsus, mida Eesti tõepoolest pakub esimese riigina maailmas. Ka see toetab ja lihtsustab ettevõtjatel tuua äri Eestisse. 

(Veel) täielikult saavutamata visiooniaspektid

Esimese punktina oli kohe vällja toodud inimeste elu parendamise all vaba ja avatud infoühiskond ning inimeste kontroll oma elu, andmete üle. Samuti oli loodetud, et inimesed on targemad tarbijad ehk oskavad oma raha paremini kokku hoida või selle eest rohkem väärtust saada. Mina arvan, et see punkt pole veel täielikult saavutatud, kuna IT turvalisuse alased teadmised on tavainimesel üsna vähesed, samas kui internetti kasutatakse üha rohkem igasuguste teenuste jaoks. Inimesed ei ole piisavalt kursis ohtudega ning samuti oma võimalustega neid ohtusid vältida. Enamiku e-teenuste jaoks on vaja panna kirja oma andmed ja nõustuda mingite tingimustega, mida väga isegi ei loeta ja millest ei huvituta, seega on andmed tõenäoliselt väga paljudele kättesaadavd ja ära kasutatavad. Samuti oli selle punkti all loodetud arendada tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Kuigi nt digilugu on kindlasti arendanud tervishoidu ja teinud mugavamaks arstidel ligipääsetavuse inimese eelnevale haigusloole, siis ei loeks mina siiski punkti edukalt saavutatuks. Eesmärk oli minna ennetavaks, kuid jätkuvalt pole selles vallas palju arengut, seega kuigi osa punktist on justkui täidetud, ei ole see täielikult realiseeritud.

Kõrgema tööhõive punkti juures oli mainitud IKT-oskuste pidevat täiendamist ja seetõttu inimestel paremaid võimalusi töö hoidmiseks või töötuks jäämise korral paremaid võimalusi uue töö leidmiseks. Mitte IKT-ga seotud töökohtadel olevad inimesed ei arenda hetkel väga palju sellealaseid oskusi endiselt ja seetõttu ei ole see aidanud tõenäoliselt kaasa tööhõive suurendamiseks muudes sektorites. Täiesti saavutamata see punkt ei ole selles osas, et IKT sektor areneb ja laieneb pidevalt, seega konkreetselt sellel alal töötavate inimeste hullk siiski suureneb pidevalt päris palju ja seetõttu tööhõive suurendamisele või hoidmisele aitab IKT areng siiski kaasa. Kuna aga teistes sektorites jätkuvalt väga aktiivselt ei arendata kõigi töötajate IKT-teadmisi (seal on frimades enidselt konkreetsed töötajad IT-alaste küsimuste jaoks ja muud töötajad väga palju ise ei pea vajalikuks sellel alal areneda), siis ei saa punkti ka täielikult edukalt saavutatuks lugeda. 

Viimane arengukava punkt puudutas kõrgemat tootlikkust. Selle all oli tänu IKT-arendustele loodetud muutuda palju ressursisäästilkumaks, kuid hetkel mina ei loeks seda saavutatuks, kuna on veel väga palju arenguruumi. Tänapäeval on üha enam aktuaalne säästlikkuse teema, seega, kuigi areng on toimunud, ei ole see veel piisav. Lisaks loodeti 2020. aastaks saavutada IKT-teenuste osakaaluna ekspordist vähemalt 20%, kuid minu leitud andmete põhjal pole see veel saavutatud, seega ka selles aspektis on veel arenguruumi. 

Üldiselt võib siiski öelda, et Eesti on teinud palju edusamme IKT vallas ja arengukava võib lugeda suures osas üsna edukalt saavutatuks. Samas on alati võimalik paremini ja loodetavasti tulevikus areneme veelgi jõudsamalt IKT-teenuste leviku suunas.

Kasutatud materjalid:

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf (E-ITSPEA kursuselt võetud Eesti 2020 arengukava)

https://www.riigikantselei.ee/et/eesti-2020-eesmargid

https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2018.pdf

https://www.ituudised.ee/uudised/2016/09/16/koige-kergem-eksport