Braille' kuvar on riistvaraline abivahend eelkõige pimedatele ja/või pimdekurtidele (nagu ka õppejõud oma tekstis mainib). See kuvab visuaalse väljundi asemel punktkirjas teksti, mida on võimalik katsudes lugeda. Tegemist on sileda pinnaga, kus on väikesed ümara otsaga nõelalaadsed pulgakesed, mis vastavalt tekstile üles tõstetake või alla lastakse (all hoitakse). Need asuvad tähemärkide ruudustikul nii, et igal ruudukesel on kaheksa nõelakest-pulgakest, mis siis üles-alla liiguvad ja eri kombinatsioonide abil õiget väljundit annavad. Pulgakesi tõstetakse, andes elektriimpulssi iga pulgakese jaoks eraldi mingile kristallile (on olemas ka keraamilised monitorid), mis selle impulsi toimel veidi suureneb ja ühenduses olevat kangikest liigutab, mis omakorda pulgakest tõstab.
Punktkirjamontori jaoks vajalik tarkvara on tavaliselt ekraanilugeja, millest õppejõu tekstis on ka pikemalt juttu. Lühidalt aga on tegemist tarkvaraga, mis kogub operatsioonisüsteemist ekraani infot ja edasi konkreetselt mainitud Braille' kuvari jaoks konverteerib selle punktkirjaks ning edastab punktkirjamonitorile. Enamasti on tänapäeval operatsioonisüsteemidel selle jaoks API, et ekraanilugeja kiiremini ja lihtsamalt ekraani jaoks ette nähtud infot kätte ja töötlema hakata saaks.
Tihti käib punktkirjamontior koos punktkirjaklaviatuuriga (on juba kokku ehitatud, seega peab ostma ja kaasas kandma vaid ühte seadet). Samas on olemas ka harjumuspärase, konventsionaalse QWERTY klaviatuuriga punktkirjamonitore. Lisaks võib Braille' monitoril olla lisana ka võimalus mingeid faile salvestada otse sinna masinasse, samuti on uuematel (ja kallimatel) mudelitel võimalus teha ja salvestada märkmeid.
Kahjuks on Braille' kuvarid väga kallid ja tavakasutajale lisandub arvuti hinnale umbes teine sama suur summa otsa, samas tihtilugu on puudega inimestel kas raskendatud töö leidmine või on puude tõttu vaja tasuda raviarveid, mistõttu selline kulutus tundub eriti suur ja ei pruugi olla võimalik. Samuti on kahjuks Eestis hetkel sotsiaaltoetused väga väiksed ning ei abista eriti lisakulutustega (eriti arvestades kirjeldatud monitori hinda, mis võib küündida ka üle kümne tuhande euroni).
Kõrge hind tuleneb peamiselt pulgakeste tõstmiseks kasutatavast mehhanismist, mida teksti algul sai kirjeldatud. See tehnoloogia on kallis ning seetõttu ongi kogu masin veel üsna kättesaamatu paljudele inimestele, kes sellest kasu võiksid saada. Hinda mõjutab paljuski kuvatavate tähemärkide arv - neid võib olla 18-80 (mõnede andmete järgi isegi vähem kui 18). Samas väga väikese arvuga tähemärkidega kuvar hakkab kindlasti tööd ja eelkõige töökiirust pärssima. Seda mitte ainult seetõttu, et nii ei pruugi isegi ühte sõna korraga kuvada saada, vaid ka seetõttu, et tähemärkide vahetamiseks peab pidevalt kursoriga liikuma ja nuppu klikkima, mis samuti aeglustab tööd. Näiteks programmeerija tööks on hädavajalik suure arvu tähemärkide (70-80) kuvamine korraga, seega nägemispuudega häkkeril on vaja teha väga suur väljaminek, kui soovib töötada Braille' monitoriga (mis on aga üks parimaid võimalusi mugavalt koodiga töötada, kuna kõnesüntesaator kindlasti siinkohal jääb puudulikuks).
Braille' monitori eeliseid kõnesüntesaatori ees on aga mitmeid (hoolimata kõrgemast hinnast). See võimaldab otsesemat ligipääsu infole, kuna hiirega saab otse teksti peal liikuda ja lisaks teksti sisule annab punktkirjamonitor edasi ka teksti formaati, tühikuid ja õigekirja. Samuti võib osutuda oluliseks, et punktirjamontior on vaikne (kõnesüntesaator, mis teksti ette loeb, ilmselgelt ei ole) - töötada saab ka keskkonnas, kus teised inimesed on ümber, ei ole vaja kasutada kõrvaklappe jne.
Kokkuvõttes on punktkirjamonitor kindlasti väga heaks abivahendiks arvutiga töötamisel inimestele, kellel pole võimalik ekraanilt visuaalset teksti lugeda ning kes kas ei ole ka võimalised kuulma kõnesüntesaatorit või kelle töös on oluline otsene töötamine tekstiga (nt programmeerijad). Kahjuks on mehhanism keeruline ja kallis ning seetõttu on ka Braille' kuvarid ise väga kallid ja seetõttu pole paljudele vajajatele kättesaadavad. Õnneks on aga mittetulundusühinguid, mis tegelevad seadmete kättesaadavuse parendamisega (võimalikult madala hinnaga seadmete välja arendamisega). Seega on lootust, et tulevikus kasvab nende kasutamine ja seega paranevad erinevate nägemispuuetega (ja kindlasti ka nägemis- ning kuulmispuude kombinatsiooniga) inimestel võimalused arvutitega töötamiseks ja seega paraneb ka nende konkurentsivõime tööturul.
Kasutatud materjalid:
https://arstechnica.com/gadgets/2016/03/alternative-cheaper-braille-displays/
https://web.archive.org/web/20091231121047/http://www.nist.gov/public_affairs/gallery/braille.htm
https://www.nanomotion.com/nanomotion-technology/piezoelectric-effect/
https://www.afb.org/node/16207/refreshable-braille-displays
https://canasstech.com/blogs/news/what-to-know-before-you-buy-a-braille-display
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar