Arengukava punktides olid suurelt välja toodud neli suurt aspekti, millest iga all omakorda mitu konkreetset eesmärki. Iga suure punkti all oli väiksemaid, mida on saavutatud ja mis veel ei ole täiel määral realiseerunud.
Realiseerunud visioonipunktid
Suurema punktina oli esimesena välja toodud inimeste elu parendamine infotehnoloogia rakendamise ja arendamise kaudu. Alapunktina välja toodud enimkasutatavate teenuste kättesaadavus ja mugavus kõigile on, minu arvates, üsna edukalt õnnestunud. Juba 2018. aastal oli 91%-l eestlastest kodune ning 74%-l ka mobiilne internetiühendus. Samuti oli 2018. aasta majandusõlevaates mainitud, et üle 75% ettevõtetest omas selleks ajaks internetilehekülge ning et inimesed tõepoolest ka kasutavad internetti peale suhtlemise just peamiselt internetipanga ja ka e-kaubanduse jaoks. Viimase populaarsus on viimaste aastatega eriti hoogsalt tõusnud (kümme aastat tagasi tegi väga väike osa eestlastest üldse oste internetis, praeguseks aga on üle 70% seda võimalust vähemalt aeg-ajalt kasutanud). Seda on kindlasti arendanud väga palju ka hiljutine koroonaviirus, kuna mõnda aega lihtsalt polnud võimalik füüsiliselt kaubanduskeskustes käia (avatud olid vaid toidupoed) ja ka toidupoodides käimise asemel telliti palju toidukaupu kas pakiautomaatidesse või lausa koju kätte.
Kolmas punkt IKT visiooni kohta oli kõrgem tööhõive. Selle all oli välja toodud hariduse ja töökohtade võrgustumine (hariduse puhul ka personaliseerimine). See kindlasti on toimunud aastate vältel, kuid viimane (2020. aasta) on tõenäoliselt kõige enam seda arendanud just sellesama COVID-19 leviku tõttu, mis ka e-kaubandust arendas. Hariduse personaliseerimine on endiselt käimas ja loodetavasti areneb veel, kuid (kuigi COVID-19 pandeemiat ei saa kuidagi lugeda ühiskonnale kasulikuks või heaks asjaks), globaalne pandeemia on kindlasti sundinud ka Eestit kiirelt arendama ja eelkõige kasutusele võtma hariduses ja tööalaselt (ka igasuguste teenuste puhul) interneti pakutavaid võimalusi. Kui varasemalt vaikselt areneti selles suunas, siis sellegipoolest on just viimane aasta toonud kaasa hüppe kõigi teenuste võrgustumises. Seetõttu võib praeguseks lugeda arengukava neid punkte üsna õnnestunult realiseerituks. Töökohad ja hariduse omandamine on tänu sellele järjest paindlikumad ja seetõttu ka paremini kättesaadavad.
Neljanda suure punktina oli välja toodud tootlikkuse kasv. Selle all oli väga palju konkreetseid arengupunkte, mida loodeti saavutada. 2018. aastaks oli tootlikkus EL-i keskmisest tõusnud juba väga lähedale sellele, mida loodeti 2020. aastaks saavutada (80% oli eesmärk, 2018. aastaks oli 77,9% EL-i keskmisest). Seega võib seda alapunkti kinldasti lugeda õnnestunuks. Välja oli toodud ka, et loodetakse olla ahvatlevaks sihtpunktiks välismaistele ettevõtjatele just Eesti uudsete ja mugavate IKT-lahendustega. Kuna olen isegi hetkel tööl ühes välismaalase loodud firmas, siis arvan, et ka see punkt on hästi täidetud. Minu töökohas firmajuht konkreetselt teadis, millist äri soovib teha ja seejärel vaatas läbi pea kõik maailma riigid, et otsustada, kus kõige lihtsam, turvalisem ja mõistlikum on konkreetne äri teha. Otsustaski Eesti kasuks just meie kõrge IT-alase arengu, vastuvõtlikkuse (välismaalastele tehakse ettevõtete alustamine ja arendamine väga lihtsaks ja mugavaks) ning turvalisuse (ja võrreldes teiste riikidega vähese korruptsiooni) tõttu. Selle juurde käib ka järgnev alapunkt - e-residentsus, mida Eesti tõepoolest pakub esimese riigina maailmas. Ka see toetab ja lihtsustab ettevõtjatel tuua äri Eestisse.
(Veel) täielikult saavutamata visiooniaspektid
Esimese punktina oli kohe vällja toodud inimeste elu parendamise all vaba ja avatud infoühiskond ning inimeste kontroll oma elu, andmete üle. Samuti oli loodetud, et inimesed on targemad tarbijad ehk oskavad oma raha paremini kokku hoida või selle eest rohkem väärtust saada. Mina arvan, et see punkt pole veel täielikult saavutatud, kuna IT turvalisuse alased teadmised on tavainimesel üsna vähesed, samas kui internetti kasutatakse üha rohkem igasuguste teenuste jaoks. Inimesed ei ole piisavalt kursis ohtudega ning samuti oma võimalustega neid ohtusid vältida. Enamiku e-teenuste jaoks on vaja panna kirja oma andmed ja nõustuda mingite tingimustega, mida väga isegi ei loeta ja millest ei huvituta, seega on andmed tõenäoliselt väga paljudele kättesaadavd ja ära kasutatavad. Samuti oli selle punkti all loodetud arendada tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Kuigi nt digilugu on kindlasti arendanud tervishoidu ja teinud mugavamaks arstidel ligipääsetavuse inimese eelnevale haigusloole, siis ei loeks mina siiski punkti edukalt saavutatuks. Eesmärk oli minna ennetavaks, kuid jätkuvalt pole selles vallas palju arengut, seega kuigi osa punktist on justkui täidetud, ei ole see täielikult realiseeritud.
Kõrgema tööhõive punkti juures oli mainitud IKT-oskuste pidevat täiendamist ja seetõttu inimestel paremaid võimalusi töö hoidmiseks või töötuks jäämise korral paremaid võimalusi uue töö leidmiseks. Mitte IKT-ga seotud töökohtadel olevad inimesed ei arenda hetkel väga palju sellealaseid oskusi endiselt ja seetõttu ei ole see aidanud tõenäoliselt kaasa tööhõive suurendamiseks muudes sektorites. Täiesti saavutamata see punkt ei ole selles osas, et IKT sektor areneb ja laieneb pidevalt, seega konkreetselt sellel alal töötavate inimeste hullk siiski suureneb pidevalt päris palju ja seetõttu tööhõive suurendamisele või hoidmisele aitab IKT areng siiski kaasa. Kuna aga teistes sektorites jätkuvalt väga aktiivselt ei arendata kõigi töötajate IKT-teadmisi (seal on frimades enidselt konkreetsed töötajad IT-alaste küsimuste jaoks ja muud töötajad väga palju ise ei pea vajalikuks sellel alal areneda), siis ei saa punkti ka täielikult edukalt saavutatuks lugeda.
Viimane arengukava punkt puudutas kõrgemat tootlikkust. Selle all oli tänu IKT-arendustele loodetud muutuda palju ressursisäästilkumaks, kuid hetkel mina ei loeks seda saavutatuks, kuna on veel väga palju arenguruumi. Tänapäeval on üha enam aktuaalne säästlikkuse teema, seega, kuigi areng on toimunud, ei ole see veel piisav. Lisaks loodeti 2020. aastaks saavutada IKT-teenuste osakaaluna ekspordist vähemalt 20%, kuid minu leitud andmete põhjal pole see veel saavutatud, seega ka selles aspektis on veel arenguruumi.
Üldiselt võib siiski öelda, et Eesti on teinud palju edusamme IKT vallas ja arengukava võib lugeda suures osas üsna edukalt saavutatuks. Samas on alati võimalik paremini ja loodetavasti tulevikus areneme veelgi jõudsamalt IKT-teenuste leviku suunas.
Kasutatud materjalid:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf (E-ITSPEA kursuselt võetud Eesti 2020 arengukava)
https://www.riigikantselei.ee/et/eesti-2020-eesmargid
https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2018.pdf
https://www.ituudised.ee/uudised/2016/09/16/koige-kergem-eksport
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar