Äri- ja tarkvaramudelid

 Office 365

Office 365 on väga tuntud tellitav teenus Microsoftilt. Pakub muu hulgas kõigile tuntud Excelit, PowerPointi ja teisi õppimisel ning kontoritöös (kindlasti ka mujal) kasuks tulevat tarkvara. Peamiselt pakub see oma teenust, nagu juba mainitud, tellimise teel ehk tuleb maksta aastast tasu, kui tahta kasutada. Pakutakse erinevaid pakette firmadele, ülikoolidele, aga ka personaalseid pakette kas ühele või nt perepakett kuuele inimesele. Üksikkasutajana on võimalik seda osta ka ühekordse tasu eest ja siis ühte seadmesse alla laadida. 

Mainitu põhjal liigitaks mina Office 365 seega ärimudelitest tarkvara kui teenuse alla. Kuigi, nagu ka õppejõu tekstis on mainitud, siis piir tarkvararendiga on hägune, seega sobiks mainitud teenust kindlasti ka selle mudeli alla paigutama. Seda saabki kasutada justkui piiratud tähtajaga, kuid tähtaega saab kogu aeg pikendada aastase tellimise kaupa. Tüüpiliselt saab teenusena müüdavale tarkvarale ligi interneti kaudu, nii ka Office 365 puhul - see on küll äpina seadmesse alla laaditav, kuid see võtab interneti olemasolul igal sisselülitusel uuesti ühendust internetiga ning kontrollib kasutuslitsentsi kehtivust. 

Selline ärimudel ei vaja eraldi levitamiseks partnereid või nö vahemehi, kuna tegemist on interneti teel levitatava teenusega - kasutajad saavadki tarkvara otse netist osta ja ka alla laadida. Samuti käib selle ärimudeliga kaasas kasutajale (üldjuhul) positiivne tarkvara pidev uunedamine. Kuna Office võtab pidevalt internetiga ühendust, siis on igasugused tehtavad uuendused kasutajale kohe kättesaadavad ja alla laaditavad. See parandab tavaliselt kvaliteeti ning aitab hoida kliendid rahulolevatena. 

Üldiselt on Office 365 üsna hea ning tuntud näide ärimudelist trakvara kui teenus (nimetatakse ka pilvemudeliks), kuid sellel on ka oma negatiivsed küljed või väljakutsed. Üheks selliseks loetakse Office'i (ja paljude teiste selle ärimudeli teenuste) puhul turvalisust. Kuna teenus on internetiga seotud, siis on lihtsam ligipääs andmetele. Konkreetselt Office'i puhul on ka toodud välja, et ta väidetakse olevat kooskõlas Euroopa andmekaitseseaduste ja -standarditega. Sellegipoolest on Microsoft öelnud, et nad ei hoidu USA võimudele edastamast Euroopa klientuuri kohta kogutud andmeid. 

Serenity OS

Serenity OS on UNIX-laadne operatsioonisüsteem, mis on hetkel väga uus ja mida konstantselt uuendatakse ja arendatakse. Sellele pani aluse Andreas Kling peale võõrutusravi läbimist. Tegemist on vaba tarkvaraga, seega ei lähe Serenity OS ühegi klassikalise arendusmudeli alla, vaid käibki õppejõu tekstis viimaseks jäetud vaba tarkvara mudeli alla. See sai alguse sellest, et Kling soovis teha midagi enda jaoks lõbusat. Selle eesmärk on võtta paremad osad erinevatest operatsioonisüsteemidest erinevatest aegadest (elemente nii 1990-dnatest kui ka hiljutisest ajast) ja panna kokku üheks uueks. 

Seega sai Serenity OS alguse nii nagu suur osa vaba tarkvara mudeli projektidest - üks algataja, kes tegeles esmalt veidi ise ning seejärel avalikustas oma senise töö ja kutsus teisi huvilisi oma panust andma kas siis rahaliselt või teadmiste ja oskustega toetades. Kling arendas Serenityt sessioonidena, mida ta salvestas ja millest suure osa ta ka Youtube'i videotena üles laadis (see oli esmane avalikustamine). Hiljem avas ta Githubi projekti, kus avaldas siis kogu senise töö ja kuhu saab juurde panustada. 

Sellise vaba tarkvara projekti puhul ongi Klingil üheks oluliseks töövahendiks netileht, kust on võimalik edasi liikuda erinevatele platvormidele, mida Kling projekti jaoks veel lisa töövahenditena kasutab. Nende hulgas on kindlasti e-mail, mille kohta on kirjutatud ka, et meilid võiksid olla lühikesed ja otsekohesed - see läheb kokku eelmisel nädalal arutatuga häkkerieetika kohta. Lisaks on töövahendiks seesama juba mainituds Youtube, kus on avalikustatud videod projekti algse arendamise kohta. Kling kasutab töövahendina ka Twitterit, kust samuti leiab endale kaasmõtlejaid ja kaashuvilisi projekti toetamaks.

Tegemist on minu arvates klassikalise vaba tarkvara projekti näitega, mis kusjuures on ikka veel töös. Kuigi vaba tarkvara arendusmudel ongi üsna vähe kirjeldatud ja struktureeritud võrreldes muude mudelitega just seetõttu, et tegemist ei ole konkreetse tähtajaga projektiga, kuhu valitakse mingi spetsiifiline tiim inimesi, kes siis raha eest sellega tegelevad. Kuna vaba tarkvara projektid ongi enamasti paljuski looja enese huvi ja lõbu pärast alguse saanud, siis sellega tegelemine on vaba ja vähem struktureeritud. Samuti on sellega tegelevaid inimesi enamasti palju rohkem just seetõttu, et igaüks saab anda enda panuse minu toodud näites Klingi Twitteris või Youtube'i video all kas või väikse kommentaari näol.

Serenity OS koduleht:

http://serenityos.org/