Minule kui täiesti algajale programmeerimise alas (ja kõiges sellega seonduvas) tundus varem sõna häkker täpselt sellena, mida pärishäkkerid (ja loetud metarjali autor) peavad kräkkeriks. Seda ilmselt massimeedia vale sõnakasutuse tõttu. Loetud materjal aga avaldas mulle hoopis teised teadmised, mis see häkker tegelikult on. Siinkohal kirjutan arvustuse loetud materjalile, mis üldiselt oli väga arusaadav ja muutis täiesti minu arvamust häkkeritest.
Hacker-HOWTO on kirjutis või siis ka paljude jaoks tunnustatud eeskiri sellest, milline üks häkker olema peaks. Autor on ka ise maininud, et tema ise peab seda "autoriteetseks dokumendiks" just seetõttu, et paljud tunnustatud häkkerid seda nii on nimetanud. Teose sisuks ongi kirjeldus sellest, millise meelestatusega inimesed ja milliste oskustega on tavaliselt häkkerid. See annab aimu, millised inimesed siis kõige enam selles kogukonnas tunnustust saavad. Peamised (kuid kindlasti mitte ainsad) konkreetsed omadused ja oskused, mis on välja toodud, on oskus eri keeltes programmeerida ja uudishimu ning töökus käsikäes nö laiskusega (mida autor küll on kirjeldanud austusena teiste tehtud töö või iseenda aja vastu, kuid millega saab minu arvates tuua paralleele laiskusega - ka see paneb inimese tahtma automatiseerida võimalikult suurt osa tööst või tahtma mitte uuesti jalgratast leiutada). Lisaks konkreetsetele eeldustele või vajalikele oskustele-omadustele on autor välja toonud ka nö toetavad tegevused-huvid, mis samuti enamiku häkkerite juures olemas on ja mida igal juhul peetakse heaks märgiks häkkeri puhul. Seega on antud lühikeses teoses tegelikult päris palju juhtnööre, milline üks häkker olema peaks.
Antud dokument on üsna hästi üles ehitatud - see on, nagu mainitud, küllaltki kompaktne ja seetõttu väga mõnusasti loetav - igaüks võib selle ette võtta ja kiirelt läbi lugeda. Samas on see üsnagi mahukas info poolest - autor pole igat asja mõttetult pikalt lahti seletanud, vaid konkreetsete lausetega oma mõtte edasi andnud, mis tähendab, et lühikese kirjatüki sisse on mahtunud palju mõtteid. See tähendab, et, kui tahta põhjalikult aru saada kogu ideest ja kõik enam-vähem meelde jätta, võib lugemiseks kuluda algsest arvatust ka veidi rohkem aega. Seda muidugi ainult siis, kui tõesti tahta enda jaoks iga edasi antud idee lahti mõtestada ja kõrva taha panna.
Autor on oma kirjutise väga hästi ka üles ehitanud. Lisaks sellele, et nii lühikeste tööde jaoks tihti ei viitsita sisukorda teha, kuid E. S. Raymond on seda siiski teinud, on ka lihtsalt kogu töö kulg igati loogiline ja teeb lugemise lihtsaks ja arusaadavaks. Sisukorra ülesehitus iseeneesest on ka juba piisavalt detailne, et juba ainult sellest silmadega üle lastes võib saada aimu, mida autor on kirjutanud.
Kogu teose sisu on samuti väga mõistlik ja loogiline ning suur osa kirjeldatud omadustest või suhtumistest on heaks märgiks mitte ainult häkkeri puhul, vaid igasuguste mõistust vajavate alade professionaalide juures. Autor on ka põgusalt seda maininud, kuid tahan ise üle rõhutada, et nii enesedistsipliin, oskuste-teadmiste jagamine, mõtte- ja väljendamisvabadus jne on olulised väga paljudele professionaalidele nii kunstide kui teaduse vallas. Samuti käivad sinna alla mainitud uudishimu probleemidele lahenduste leidmiseks, hea eneseväljendus (eriti kirjutistes).
Siiski on autor välja toonud ka suurel hulgal just häkkeri puhul tunnustatud oskusi, mida teiste alade professionaalidel vajalikuks ei peeta. Siia alla käivad eri viisid, kuidas konkreetset kogukonda teenida ja samuti kuidas iseenda oskusi arendada. Just nende välja toodud punktide tõttu tundub mulle, et antud kirjutist võibki nimetada eelkõige häkkeriks saamise juhtnöörideks. Seda nimi ka iseenesest ütleb, kuid teksti sissejuhatuses on kirjeldatud seda pigem dokumendina või kirjeldusena, mitte õpetusena (mida ta tegelikult on).
Kirjutise lõpus olevad KKK-d on küll arusaadavalt lisatud selleks, et autor ei saaks e-mailile liiga palju samu küsimusi, millele ühe-kahe lausega kiirelt vastata saab, kuid teisalt nende vastused kohati olid minu arvates liiga vähe ametlikud või liiga halvustavad. Kuigi mõistan, et kogu teksti üks peamisi ideid oli, et võhiklikkus ja samas üleolevus on halvad ja et teatud küsimusi esitavadki autori arvates kas täielikud võhikud või lollitajad, siis mulle tundub, et tema vastuste esitamise viis läks mõnel puhul veidi vastuollu tema enda kirjutisega. Vastused stiilis "Lase jalga, kretiin." ei tundu minu jaoks tagasihoidlikena ega ka teisi õpetada üritavana. Mulle tundub, et autor võiks jääda viisakaks ja sellist laadi vastused ärgitavad lugejaid (eriti neid, kellel võiski selline küsimus tekkida) pigem agressioonile kui mõistmisele, et sellised küsimused ei ole häkkerikultuuris viisakad. Samas kui viisakad vastused võib-olla aitaksid lugejal tegelikult palju paremini mõista autori pahameelt selliste küsimuste vastu.
Igal juhul on tegemist siiski valdavalt hästi kirjutatud tööga, mis annab autori ideed selgelt ja otse edasi. Kui millegi kallal norida, siis ainsa asjana saabki tuua välja vastused KKK-dele, mille puhul on samas aru saada, et autor on tõenäoliselt lihtsalt aastatega juba ära tüdinenud samasuguste häkkerikultuuris taunitavate tegevuste kohta küsimuste saamisest. Üldiselt on lugemismaterjal aga heaks juhtnööriks programmeerijatele ja suur osa kirjutatust ka teiste alade spetsialistidele või selleks pürgijatele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar